Olen doula, pere- ja sünnitoetaja. 3 poja ema.
Esmakordselt sain emaks 22-aastasena. Esimene poeg tuli kohe, kui vaid mõelda jõudsin, et võiks... Noore emana oli vaja õppida ennast usaldama. Mida beebile selga panna? Miks ta ei maga? Miks ta nii pikalt magab? Küsimusi tekkis pidevalt...
Kahte väiksemat ootasime pikalt-pikalt. Ma tean, mis tunne on, kui lapsed lasevad ennast kaua oodata. Tean ka seda, kui need lapsed siis vaid hetkeks meie juurde tulevad. Tean, kuidas tekib lootusetus, kuidas hakkad kahtlema endas, kaaslases, kõiges. Olen tundnud ka, mida teevad meiega viljakusravimid nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Ja mäletan, milline õnn ja meeletu ärevus valdasid mind siis, kui meie 2. poeg lõpuks minu sees püsivalt kasvama hakkas. Kas tema jääb? Kas ta ikka päriselt jääb?

Ja ta jäi! Ühel kevadisel päeval ta sündis. Ja suureks üllatuseks sündis talle juba üsna pea pisem vend. Milline õnn! Lapse sünd on maagiline.

Peale kolmanda poja sündi läksin  2017. a. sügisel Põlistarkuste ja rahvaravi kooli doula - pere- ja sünnitoetaja õppeprogrammi õppima. Nii saaigi minust juunis 2018 doula ja imetramisnõustaja.
Nüüd õpin teist aastat SA Väärtustades Elu ja Tallinna Tervishoiu Kürgkooli täienduskoolitusel raseduskriisi nõustajaks.

Voog. Tee ise koduleht!